Serlymed | Teenused
Serlymed OÜ on jalaravi teenust pakkuv ettevõte.
jalaravi, serlymed, jalaseen, küüneseen, diabeetiline haavand, diabeedijalg, sissekasvanud küüs, sissekasvanud varbaküüs, konnasilmas, viiruslikud tüükad, valulik ja punetav varvas, muutunud varbaküüs
4356
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-4356,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-title-hidden,qode_grid_1200,hide_top_bar_on_mobile_header,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-17.2,qode-theme-bridge,disabled_footer_top,wpb-js-composer js-comp-ver-5.6,vc_responsive

Teenused

Teenused

Diabeetiline jalg

Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline haigus. Pidevalt kõrgete veresuhkruväärtuste tulemusena
võib tekkida jalgades närvide ja veresoonte kahjustus. Need tegurid tõstavad haavandite,
infektsioonide ja amputatsiooni riski. Diabeetiline jalg on küllaltki levinud diabeedi tüsistus.
Vältimaks tüsistuste teket on vajalik pöörata rohkem tähelepanu just jalgadele ja teostada
regulaarset jalgade kontrolli. Väikseimgi jalahaav või sissekasvandküüs võib osutuda hilisema
tüsistuse põhjuseks. Jalakabineti õed nõustavad nii jala hoolduse osas , kuid koostavad ka vajadusel raviplaani.

Krüoteraapia

Krüoteraapia on healoomuliste uudismoodustiste eemaldamine vedela lämmastikuga, mille temperatuur krüokannus on -196C. Vedel lämmastik külmutab naharakkudes oleva vee, mille sulamisel rakkudevahelised sidemed katkevad ja naharakud lähevad katki ning selle tulemusena tekib vill . Vedel lämmastik tekitab nahal külmatunnet, mis võib meenutada kerget torkimist või kipitust. Protseduuri järel võib patsient tunda 2-3 tundi valulikkust, kipitustunnet, mis võib kesta 20 minutit kuni kaks tundi, ning protseduurist võib tekkida vill, mis taandub 10-14 päeva jooksul, kui villile tekib peale koorik. Krüoteraapia on valulik. Enamus täiskasvanuid ja lapsed alates 10 eluaastast on võimelised protseduuri taluma vähemalt 10 sekundit. Krüoteraapiat ei tehta isikutele, kes seda väga kardavad – karjuvad ja rabelevad ning kellele vedela lämmastiku juhtimine uudismoodustisele on häiritud. Vajalik on lapse ettevalmistamine lapsevanema poolt. 7-10 päeva pärast, tuleb patsient kontrollile, kus vajadusel talle tehakse kordusprotseduur.

Soolatüükad

Soolatüügaste näol on tegemist aga healoomuliste kasvajaliste moodustistega nahal ja
neid põhjustab inimese papilloomviirus (HPV). HP viirusel on väga palju erinevaid tüüpe, millest
mõned põhjustavad soolatüükaid, teised aga näiteks emakakaelavähki või genitaaltüükaid.
Soolatüükaid põhjustava viiruse ülekanne toimub otsese (inimeselt inimesele) või kaudse kontakti
(käterätid, esemed, pinnad jt) kaudu. Nahk võib nakatuda saunades ja ujulates. Tüükad võivad edasi
kanduda ka juba olemasolevatelt kolletelt, näiteks sõrmeküünte närimisel või habeme ajamisel.

Sissekasvanud küüs

Sissekasvanud küüne puhul on tegemist olukorraga, kus küüne serv või nurk on kasvanud varvast
ümbritseva nahavalli sisse ja põhjustab valu, punetust ja turset. Sagedamini juhtub seda suurel
varbal, kuid võib tekkida ka kõikidel teistel varvastel.

Seenhaigused küüntel

Küünte seenhaiguseid nimetatakse onühhomükoosiks — (onychomykose kreeka) — ja tavaliselt
kujutavad nad endast kroonilist küüneplaadi seeninfektsiooni, mida tekitavad erinevat liiki
patogeensed seened. Need seened toituvad keratiinist, lagundavad seda ja võivad tekitada inimesel
veel tõsisema haiguse, keha dermatomükoosi.
Küüneseen on üpris levinud haigus. Vastavalt rahvusvahelisele statistikale põeb seda tõbe 10–20%
kogu planeedi elanikkonnast.

Konnasilmad

Pikaajalise ja sageda surve või hõõrdumise tõttu hakkavad naharakud tootma
intensiivselt keratiini, et nahka kaitsta ja nii tekivad taldadel, varvastel või kannal ebanormaalsed
nahapaksendid e. konnasilmad.

Diabeetiline jalg

Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline haigus. Pidevalt kõrgete veresuhkruväärtuste tulemusena
võib tekkida jalgades närvide ja veresoonte kahjustus. Need tegurid tõstavad haavandite,
infektsioonide ja amputatsiooni riski. Diabeetiline jalg on küllaltki levinud diabeedi tüsistus.
Vältimaks tüsistuste teket on vajalik pöörata rohkem tähelepanu just jalgadele ja teostada
regulaarset jalgade kontrolli. Väikseimgi jalahaav või sissekasvandküüs võib osutuda hilisema
tüsistuse põhjuseks. Jalakabineti õed nõustavad nii jala hoolduse osas , kuid koostavad ka vajadusel raviplaani.

Krüoteraapia

Krüoteraapia on healoomuliste uudismoodustiste eemaldamine vedela lämmastikuga, mille temperatuur krüokannus on -196C. Vedel lämmastik külmutab naharakkudes oleva vee, mille sulamisel rakkudevahelised sidemed katkevad ja naharakud lähevad katki ning selle tulemusena tekib vill . Vedel lämmastik tekitab nahal külmatunnet, mis võib meenutada kerget torkimist või kipitust. Protseduuri järel võib patsient tunda 2-3 tundi valulikkust, kipitustunnet, mis võib kesta 20 minutit kuni kaks tundi, ning protseduurist võib tekkida vill, mis taandub 10-14 päeva jooksul, kui villile tekib peale koorik. Krüoteraapia on valulik. Enamus täiskasvanuid ja lapsed alates 10 eluaastast on võimelised protseduuri taluma vähemalt 10 sekundit. Krüoteraapiat ei tehta isikutele, kes seda väga kardavad – karjuvad ja rabelevad ning kellele vedela lämmastiku juhtimine uudismoodustisele on häiritud. Vajalik on lapse ettevalmistamine lapsevanema poolt. 7-10 päeva pärast, tuleb patsient kontrollile, kus vajadusel talle tehakse kordusprotseduur.

Soolatüükad

Soolatüügaste näol on tegemist aga healoomuliste kasvajaliste moodustistega nahal ja
neid põhjustab inimese papilloomviirus (HPV). HP viirusel on väga palju erinevaid tüüpe, millest
mõned põhjustavad soolatüükaid, teised aga näiteks emakakaelavähki või genitaaltüükaid.
Soolatüükaid põhjustava viiruse ülekanne toimub otsese (inimeselt inimesele) või kaudse kontakti
(käterätid, esemed, pinnad jt) kaudu. Nahk võib nakatuda saunades ja ujulates. Tüükad võivad edasi
kanduda ka juba olemasolevatelt kolletelt, näiteks sõrmeküünte närimisel või habeme ajamisel.

Sissekasvanud küüs

Sissekasvanud küüne puhul on tegemist olukorraga, kus küüne serv või nurk on kasvanud varvast
ümbritseva nahavalli sisse ja põhjustab valu, punetust ja turset. Sagedamini juhtub seda suurel
varbal, kuid võib tekkida ka kõikidel teistel varvastel.

Seenhaigused küüntel

Küünte seenhaiguseid nimetatakse onühhomükoosiks — (onychomykose kreeka) — ja tavaliselt
kujutavad nad endast kroonilist küüneplaadi seeninfektsiooni, mida tekitavad erinevat liiki
patogeensed seened. Need seened toituvad keratiinist, lagundavad seda ja võivad tekitada inimesel
veel tõsisema haiguse, keha dermatomükoosi.
Küüneseen on üpris levinud haigus. Vastavalt rahvusvahelisele statistikale põeb seda tõbe 10–20%
kogu planeedi elanikkonnast.

Konnasilmad

Pikaajalise ja sageda surve või hõõrdumise tõttu hakkavad naharakud tootma
intensiivselt keratiini, et nahka kaitsta ja nii tekivad taldadel, varvastel või kannal ebanormaalsed
nahapaksendid e. konnasilmad.